Kihnu tasku

Eesti naiste rahvarõivad on olnud ilma taskuta. Aga et naistelgi oli üht-teist tarvilikku vaja kaasas kanda, õmmeldi lahttasku. See oli trapetsi- või ristkülikukujuline lahtine tasku, mis seoti paeltega enda ümber seeliku alla selliselt, et tasku jäi seelikuava kohale. Nii oli hea läbi ava taskust vajalik asi kätte saada. Kihnu naised kutsusid enda kördi all kantavat taskut kullitu. See nimi on tulnud sellest, et vanasti oli rahal kull peal. 

Varasemad Kihnu taskud tehti vanadest tikitud tanudest. Mina õmblesin ühe sellise tasku, mida Kihnus hakati õmblema 20.saj I poolel – sitsiriide lappidest. Selle tasku imekaunid sinised ja punased lapid on mulle kingitud minu lapitehnika kursusel õppijate poolt 🙂  

Vanasti sidusid Kihnu naised taskule paela ümber või kinnitasid pealt haaknõelaga/ vedrunõelaga, et raha välja ei pudeneks. Praegu õmblevad Kihnu naised selleks taskutele tõmbluku.

Minagi valisin taas välja kaunimatest kaunimad kangad ning õmblesin veel ühe Kihnu tasku, samuti siis lukuga. Sellel taskul on kaunistuseks ka Kihnu tipud, millega traditsiooniliselt kaunistati siiski sitspluuse, mitte taskuid. Mõlemale taskule punusin vööle sidumiseks külge säärepaela. 

Kihnu tasku õmblemise õpituba on ülitublide Viljandi Kultuuriakadeemia tekstiilkäsitöö III kursuse üliõpilaste peal läbi katsetatud ning nüüd kokkuleppel kõigile huvilistele saadaval:
Kihnu tasku õmblemine. 

Tekstiilkäsitöö tudengite Kihnu taskute õmblemise pildid: