Komebukuro

Armastan tohutult Kihnu vardakotte, olen neid õmmelnud kümneid ja kümneid. Vardakotid on armsad, meie enda Eesti ajaloost pärit, ning neid õmmeldes saab suurepäraselt ära kasutada suurematest lapitöödest üle jäänud kangajuppe. 

Aga eestlased pole ainukesed, kes järelejäänud kangatükikestest kotte õmblevad. Armas Grete juhatas mind õmblema traditsioonilist Jaapani riisikotti nimega Komebukuro. Neid õmmeldi käsitsi, lapitehnikas, kasutades samuti ära vanu kangatükke. Kaunistasin koti Sashiko tikandiga, mida ajalooliselt on Jaapanis kasutatud kanga tugevdamiseks ning kasutasin veidi ka Boro tehnikat, mis on aukude parandamine paikade ja eelpistetikandi abil. Sashiko ja Boro on üksteisele sarnased ning sobivad hästi kokku: mõlemates kasutatakse enamasti indigosinist kangast ning valget puuvillast niiti. 

Traditsiooniliselt täideti Komebukuro riisiga ning jäeti oluliste usuliste sündmuste ajal templisse.