Ükssarvikuga padi Lindale

Linda valis hoolega välja kaunimad tähekeste ja täppidega kangad ning padja tagumisele poolele roosad ja lillad südamekujulised nööbid. Oma osavate peenikeste sõrmedega lõikas ta välja oma nimetähed, paigutas lõikeid, kinnitas nööpnõelu ja lõikas kangast. Sellise assistendiga koos õmblemine on puhas nauding! Padi sobib Linda rõõmsasse ja roosasse tuppa imeliselt ❤️ Ning miski mu sees ütleb, et…

Loe edasi

Palkmaja

  Palkmaja tehnikal on lapitehnika ajaloos oluline roll. 1840-ndatel  algas ameeriklaste suur ränne idarannikult läände. Läände kolinud peredel nappis tekstiilist ja nõnda hakati vanadest riietest õmblema tekke, loodi palju uusi mustreid. Tihti meenutasid mustrid inimeste ümbrust, loodust, koduteed, aeda, maja. Uues elukohas oli asunike esimene vajadus ehitada kodu – palkmaja. Ka lapitehnikas loodi palkmajatehnika. Ruudu…

Loe edasi

Ükssarvikuga Padi Maailma Suurimale Ükssarviku Fännile

Kui tütrel on endine lasteaiakaaslane, kes on väga hea sõbranna ikka edasi ka siis kui juba mitu aastat erinevates koolides on käidud, pole kahju kulutada mitut tundi talle kingituse õmblemiseks. Ja see pole mitte lihtsalt üks padi lihtsalt ühele tüdrukule, vaid Ükssarvikuga Padi Maailma Suurimale Ükssarviku Fännile. Siiski jäi ajapuudusel padja äärde lisamata teine sats, mille tüllil sädelevad…

Loe edasi

Hobihobused

Juhtus nii, et ühel pereliikmel oli tungivalt vaja hobihobust. Kuna mulle polnud täpselt teada millega tegu, tuli teha mõningast uurimistööd. Vaadanud läbi kümneid ja kümneid vastavateemalisi eri maades tehtud videosid sain selgeks, millist hobust ja kuidas ma teha tahan. Konstrueerinud hobuse lõike ning iga proovihobuse õmblemisega seda pisut täiustanud, konsulteerinud vahepeal lisaks ka spetsialistidega, võisin…

Loe edasi

Ribatehnika

Esimene Lummava lapimaailma kursus on jõudnud juba poole peale! Viimasel kohtumisel õmblesime minu ühte lemmikut, ribatehnikat. Valmis sai kümneid ribatehnikas plokke, üks lummavam kui teine ❤️  Ootame põnevusega, millised esemed hakkavad nendest plokkidest valmima!…

Loe edasi

Kokamütsiga komplekt

Miia Kristelle sai oma kolmandaks sünnipäevaks mänguköögi. Et kõik oleks “nagu emmel”, siis juurde oli vaja veel põlle, kokamütsi, pajakinnast ja pajalappi. Komplekti juures oli kõige tähtsam, et seal oleks täppe ja satse 🙂 Mõnusat kokkamist, armas Miia Kristelle! Fotosessioonil poseeris meie tubli staarmodell Eva.…

Loe edasi

Lapimaailm on lummav

Kõik teavad, millised on malelaud ja tuuleveski ning kuidas võiksid välja näha lõhutud nõud. Lapitehnika algkursuse esimestel tundidel selgus, et “malelaud”, “tuuleveski” ja “lõhutud nõud” võivad välja näha ka sootuks teistmoodi, need on nimelt toredate lapiplokkide nimed! Aada esimene lapitehnika algkursus “Lummav lapimaailm” Vääna-Jõesuus Mailise lapiateljees on juba kaks korda kokku saanud. Oleme õppinud kasutama suurt joonlauda, lõikeketast…

Loe edasi

Tarvastu kirikindad

Ammu aega tagasi kooti Tarvastus ühed labakindad. Legend muis.ee-s: peokindad. “Tarvastu naesterahvaste tehtud“. Kristjan Raud kogus need ERM-i kogusse aastal 1909 Aakre vallas Rõngus Kinda originaal ERM A 293:168/ab Allikas: https://www.muis.ee/museaalview/601647 Kindal on kolm mustrikorda, mis teeb kokku 78 silma (19/20 silma vardal).   Kudusin 100% villasest Hea kinda- ja sokilõngast 7/2 varrastega nr 1,5. Säilitasin originaali silmade…

Loe edasi

Viiskümmend halli varjundit ja seitse kindakirja

Pealkirja järgi ei oskakski arvata, et juttu tuleb sokkidest, mitte kinnastest, eksole 😛 Mina ei tea miks, aga tekkis vajadus kududa sokid kindakirjadega.  Soki sisse tahtsid sellised kirjad: Väike-Maarja Hanesilmakiri (ERM 13151), Jüri  Kärbsetiivakiri (ERM A 509:3112), Pöide kihelkond (ERM A 509:2850), Vändra kihelkond (ERM 14724), Kaarma kihelkond (ERM A509:2948), Valjala kihelkond (ERM A291:308), Kuusalu kihelkond (ERM A 248:22).    Kudusin maavillasest…

Loe edasi

Avatud on Aada jõulupood!

Jõulud on juba kolme kuu pärast! Meie siin oleme jõuludeks juba varakult hoolega valmistunud. Õmblesime valmis nostalgilise tikandiga jõulusokke, lapitehnikas jõulusokke, advendikalendreid. Kõikide sokkide peale tikime soovitud nime. Kui Sul on erisoov jõulusoki väljanägemise/ tikandi osas, siis anna teada! Praegu on jõuludeni veel  aega, kuid see läheb kiiresti. Ära jäta ostmist viimasele minutile, meie kaunid käsitöö jõulutooted võivad…

Loe edasi

Tikand masinkootud tuunikale

  Imekaunis Liina poseerib tumesinises tuunikas, millele ma tikkisin Muhust pärit mustreid. Muster kaunistas sinist vatti, mis kuulus Nautse Jaani Ekaterina Aljasele (s Paat 1896).  Kasutasin tikkimisel võimalikult originaali lähedasi värve. Muster: A. Kabur, A. Pink, M. Meriste Meite Muhu Mustrid 2010 Koolitöö. Juhendaja Ingrid Uus Modell: Liina  …

Loe edasi

Paistu sõrmkindad

Kudusin kindad 100% villasest Hea kinda- ja sokilõngast 10/2 varrastega nr 1,25. Peenike lõng ja peenikesed vardad, kudumine võttis ikka omajagu aega.  Sõrmkinnaste kudumisel sain inspiratsiooni erinevatelt Paistu kinnastelt: sakiline ranne kindalt ERM A 195:11, kirjatud muster ERM 9219:5/ab ning käeselja muster VM 3535 E 74. Lisaks mitmele väiksemale veale sai käeselgadele suurte rombide vahele…

Loe edasi

Lilltikandiga sõba

Villasele silmkoelisele pinnale on ütlemata mõnus tikkida! Kaunistasin masinkootud halli sõba Lihula lilltikandiga motiividega. Sõba ühes otsas on üks ja teises asümmeetriliselt kolm motiivi. Otsaservad ääristasin pikkade sämppistetega ning äärde paigutasin riputusmündid. Tikkisin „Hea“ 12/2 villaste lõngadega. Lilltikandi muster pärineb Lihula Lilltikandi Seltsi raamatust Lihula lilltikand, 2014. Koolitöö. Juhendajad Inna Raud, Ingrid Uus  …

Loe edasi

Lauamäng “Mängime joogat!”

Valminud on joogateemalise lauamängu prototüüp! Lauamäng on mõeldud lastejooga õpetajatele kasutamiseks lastejooga tunnis. Eesmärgiks on joogaasendite tegemine läbi mängu.  Katsetatud laste peal 🙂 Mul tuli lõvi! Kuidas paat käib? Minu kord! Mis ma nüüd tegema pean, mul tuli käsi? Mida see nool tähendab? See on üks väga lõbus ja vahva mäng! Muudan veidi prototüüpi ning…

Loe edasi

Tarvastu tikandiga lahttasku vol 2

  Kui sul on kaks õde, siis mõistagi pead tegema ka kaks lahttaskut. Esimene lahttasku sai omale tikandi motiivi Tarvastu särgi õlalapilt: SIIN.  Seekordne tikand on pärit põllelt, mis on valmistatud Viljandi vallas Mustapali külas 19.sajandi lõpul. VM 2790.  Tikkisin käsikaudu (loe: ilma luuplambita) T. Jürgeni Mulgi rahvarõivastes (2015) oleva foto järgi.   …

Loe edasi

Alpakavillane sall

Eelmisel aastal kudusin lauatelgedel salli. Materjaliks Wile farmist pärit värvimata 100% alpaka lõng kahes looduslikus värvitoonis.  Alpakavillane lõng pole käärimiseks ja kudumiseks just maailma lihtsaim materjal, aga sai sai erakordselt pehme, mõnus ja soe… Algselt pidi sall tulema lihtsalt triibuline: söehall sall kuue looduvalge triibuga. Kuna soovisin kasutada toimset sidust ja nurkset niietust, oli kavandamise oluline osa…

Loe edasi

Albumi kaaned

Muhuroosat värvi villasest kangast õmmeldud kaaned said kaunistuseks Muhu särgi õlalapilt pärineva motiivi. Motiivi tikkisin tavalise õmblusmasinaga, nii nagu neid vanasti tehtigi. Kasutasin puuvillaseid tikkimisniite.  Legend: Masinaga tikitud särk kuulus Tamse Allika Leenale ehk Eleena Saartokile (s Nakk, 1896-1975). Vanaema särki hoiab Viive Ling. Allikas: A. Kabur, A. Pink, M. Meriste Meite Muhu Mustrid 2010.…

Loe edasi

Tarvastu tikandiga lahttasku

  Seekord ma tegin midagi, mis ei ole ei koolitöö ning mida ei ole võimalik osta ka Aada e-poest. Näitan teile lahttaskut, mille ma tegin hoopis kingituseks oma armsale õele. Kuna on laulupeo aasta, otsustasin teha rahvuslikus stiilis koti, mille saab suurele peole minnes üle õla panna.  Õde on loomulikult pärit Tarvastust nagu minagi, seega…

Loe edasi

Logi sisse või loo konto

Ostukorv